Ohutus on üks olulisemaid barjääre koolitee läbimiseks rattaga. Koolitee ohutust võib suurendada näiteks kooliga mitmelt poolt ühendatud sõiduteest eraldatud jalgrattatee, lastele ohutult sõidutee ületamise võimalus või autoliikluse kiiruse vähendamine. Selliste meetmete rakendamisel on kindlasti koolil vaja omavalitsuse abi, kuid koolipere saab ise teha ära suure töö, et märgistada ära kohad, kus lapsed ja lapsevanemad täna ohtu näevad.
Ohutu koolitee kaardistamiseks on mitmeid viise. Näiteks saab kasutada Transpordiameti koolitee kaardistamise kaardirakendust, millele saavad ligi nii lapsed, õpetajad kui ka lapsevanemad. Mida rohkem ohu märke ühe konkreetse koha peale tekib, seda olulisem on signaal omavalitsusele, et koht tuleb muuta turvaliseks. Koolitee ohutuse kaardistamiseks saab küsida abi liikuvuse ekspertidelt, kuid kindlasti ei saa alahinnata laste enda panust. Lapsed näevad oma kooliteed tihti teise pilguga kui täiskasvanud ja oskavad näiteks tuua esile liiklusmärgi, mis nende vaatevälja tee ületamisel piirab.
Alati ei pea ka ootama, et kooliteekonna tänavad kapitaalremonti läheksid, et siis selle raames ka koolitee ohutuks teha. Koolitee ohutumat kujundust saab piloteerida ka ajutiste vahenditega, näiteks koonustega, et rahustada autoliiklust või märgistada ära ajutised ülekäigukohad. Kui sellised pilootprojektid osutuvad edukaks, on ka omavalitsusel rohkem tõendusmaterjali, et antud kohas on jäädavate muutuste rakendamine vajalik.